07. dets Veel inkassoettevõtetega sõlmitud maksegraafikutest. www

Tänane artikkel on jätkujutuks 26.11.2021 avaldatud artiklile ja siin tuleb juttu sellest, et kuidas on võimalik, et maksegraafikut täidetakse, kuid võlg mitte ei vähene vaid suureneb ja sellest, kuidas ja mis tingimustel on võimalik kõrvalnõuetelt sh ka intressilt ja sissenõutavaks muutunud viivistelt intresse arvutada.

1. Kuidas on võimalik, et maksegraafikut täites võlg hoopis suureneb ja ei vähene ehk mis järjekorras võlgnetavaid kohustusi täidetakse.


Inkassoettevõtete kätte jõuavad nõuded üldjuhul siis, kui maksetähtaeg või lepingu tähtaeg on möödunud või kui leping on üles öeldus, mille tagajärjel kogu lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.

Seadus sätestab tehingust tulenevate kohustuste (põhinõue ja kõrvalnõuded) täitmise järjekorra. Üldjuhul kehtib võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 ja selle kohaselt  kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi (sh ka viivist ehk viivitusintressi), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Erandi sellest tarbijakrediidi lepingu kohta sätestab VÕS § 415 lg 2 millest tuleneb, et  kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
  1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
  2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
  3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
  4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

Tegelikult on maksegraafiku juures kõige olulisem küsimus just see, millal ehk mitmendas järjekorras jõutakse põhivõla tasumiseni, sest just põhivõlg on see komponent koguvõlgnevuselt, mis toodab viivist. Seega võib öelda, et tarbijakrediidi regulatsioonid panevad laenu võtja paremasse olukorda, kui näiteks mõne teise lepingu (nt üürilepingu) sõlminud üürniku. Erinevalt VÕS § 415 lg 2, mis on olemasoleval kujul kohustuslik võib muidugi ka muudesse lepingutesse sisse teistsuguse kohustuste rahuldamise järjekorra, kuid see eeldab poolte kokkulepet, mida ei pruugita saavutada.

Nüüd konkreetne näide selle kohta, mis võib juhtuda, kui rakendada VÕS § 88 lg
8 toodud järjekorda. Isik sõlmis maksegraafiku ca 1000 eur võla peale üheks aastaks osamakse suurusega 10 eur kuus. Edasi pidid pooled graafikut pikendama eeldusel, et võlgnik on seda kohaselt täitnud. Suur oli võlgniku imestus, kui järgmine maksegraafik tuli mitte väiksema vaid hoopis 30 eur suurema summa peale, kui esimene. Asi iseenesest on lihtne. Kuna kohaldati VÕS § 88 lg 8 siis võis võlausaldaja maksetest enne põhivõla juurde jõudmist kustutada intressid (sh ka viivised ehk viivitusintressid). Nii see summa kõik st 120 eur vanade viiviste katteks läks ja samal ajal tootis põhivõlg selle aasta jooksul 150 eur uusi viiviseid juurde.

Samas kui nõutakse sisse tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, siis kohe pärast sissenõudmiskulude hüvitamist hakatakse tasuma põhivõlga, millega väheneb ka see summa, millelt viiviseid arvestatakse.

Kui tarbijakrediidist tulenevate kohustuste sissenõudmisega tegeleb inkassoettevõte, siis tuleb vaatamata sellele kohustuste täitmise järjekorra osas lähtuda VÕS § 415 lg 2.

Siin on klientidele ikkagi üks tähelepanu vajav koht, sest inkassoettevõtted kipuvad vahel ikka maksegraafikutes soovima üle minna VÕS § 88 lg 8 sätestatud nõuete järjekorrale.

Samuti on siin ka üheks ohukohaks konstitutiivse võlatunnistuse andmine, mis loob uue senisest kohustusest sõltumatu kohustuse. Seega puudub ka pärast sellise võlatunnistuse sõlmimist alus edaspidi viidata tarbijakrediidi lepingule ja sellest tulenevale teistsugusele nõuete rahuldamise järjekorrale.

Ja muidugi tuleb igasuguse maksegraafiku sõlmimisel silmas pidada ka kohtupraktikast tulenevaid piiranguid viivistele, mis on lühidalt järgmised:

a) üldjuhul ei tohiks viiviste kogusumma ületada põhivõla summat;

b) tarbijale ei tohiks viivise määr olla kõrgem, kui 24 % aastas (ligi 0,066 % päevas) põhivõlast arvestatuna. 

Seega eriti juhtudel, kui maksegraafikuid soovitakse sõlmida väikeste kuumaksete peale, siis võib see tulla võlgnikule ka ebasoodne. Mõnevõrra paremas seisus on üldjuhul tarbijakrediidi lepingu alusel võlgu olijad, kuna seal kehtib kohustuslik võlgnikule soodsam regulatsioon.

2. Mis tingimustel on võimalik arvutada viivistelt ja intressidelt intresse (viiviseid).

Riigikohus on lahendi 3-2-1-175-14 p 16 leidnud, et vaatamata sellele, et VÕS § 113 lg 6 keelab intressidelt viivise arvutamise ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ei välista see poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt sh ka sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi nõudmist. Kui võlgnik sellise kohustuse täitmisega uuesti viivitusse satub, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvutamise.

Sama lahendi p 17 on Riigikohus leidnud Järgmist:

Kolleegiumi hinnangul võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna. Kuna VÕS § 113 lg 6 on imperatiivne säte võlgniku kaitseks, siis tuleb vastavaid asjaolusid tõendada võlausaldajal.

VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Samuti on selle oluliseks tunnuseks poolte vastastikused järeleandmised (Riigikohtu 5. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-12, p 18). Kompromissilepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes, saavutamaks selgus (kokkulepe) vaieldavas õigussuhtes (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08, p 16). Ebaselgus võib puudutada muu hulgas sissenõutavusega seotud asjaolusid, näiteks ebakindlust selles, kas võlgnik suudab võetud kohustusi täita. Seega on võlausaldajal (laenuandjal) võimalik tõendada, et pooled on sõlminud just kompromissilepingu, st pidanud läbirääkimisi, mille tulemusel pooled lõpetasid varasemad võlasuhted, on teinud vastastikuseid järeleandmisi või muutnud ebaselge võlasuhte vaieldamatuks (nt olukorras, kus kasvava võlakoormuse või mitmete võlasuhete tingimustes ei ole enam kummalgi poolel võlgnevuse koosseisust täpset ülevaadet).

Kolleegium rõhutab, et kompromissilepingu sõlmimise eelduste täidetust peab tõendama pool, kes tugineb kompromissilepingule ja seega väitele, et VÕS § 113 lg 6 ei kohaldu. Tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes. Kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 17), mitte kompromissilepinguga. Sellisel juhul kohaldub VÕS § 113 lg 6, mis keelab nõuda viivist sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisevõlalt.

Kohus peab poolte esiletoodud asjaolusid ja tõendeid iga kord hinnates otsustama, kas pooled on sõlminud uue, kompromissina käsitletava kokkuleppe või pelgalt lepingu tähtaega pikendanud.


Seega on põhimõtteliselt võimalik ja ka lubatav olukord, kus võlga sissenõudev inkassoettevõte moodustab senisest põhinõudest ja sellele lisanduvatest kõrvalnõuetest uue võlasumma ja tal on õigus kogu sellelt võlasummalt arvutada ka intressi (sh ka viivist ehk viivitusintressi). Sellisel juhul peab inkassoettevõte küll suutma kohtule vajadusel ära tõendada, et poolte eesmärk oli sõlmida kompromissleping ja tegu ei ole pelgalt maksetähtaja pikendamisega. Oluline on teada, et kompromissleping ei pruugi olla kompromissleping pelgalt selle pärast, et tal on selline nimi vaid ka lepingu sisu peab vastama kompromisslepingu tunnustele. 

Sellise inkassoettevõtte pakkumise puhul tasub jällegi olla ettevaatlik, kuivõrd see võib oluliselt suurendada seda baassummat, millelt edaspidi hakatakse intresse  (viivitusintresse) arvutama. Kui üldjuhul arvutatakse viiviseid vaid põhivõlalt, siis siin täiendab baassummat, millelt seda edaspidi arvutama hakatakse, veel ka sissenõutavaks muutunud intresside ja viiviste võrra.

Seega on inkassoettevõttega maksegraafiku sõlmimisel nii mõnedki ohtlikud või kahjulikud karid, mille otsa võidakse mõtlematult sattuda.

Jätkuvalt aitame võlgnikel lahendada inkassoettevõtete ja kohtutäituritega seonduvaid erinevaid probleeme. Seega kui Teil juhtub neid olema, siis võib õigusliku hinnangu ja abi saamiseks pöörduda meie õigusbüroo poole järgmistel kontaktide,:

telefon: 56860535

e-post: info@jur.ee

klientide vastuvõtt: eelnevalt kokkulepitud ajal büroo ruumes Harju 6-509 Tallinnas.

MA Meelis Jürma, jurist

Kommentaarid: 27

ckZDoxsBfOJuht
18. dets

BZVAsgHiyfhSvWF

ZACWkFaIKmGlPbc
28. dets

AfhnEtGXUI

VkaNSzPtlCUdJpX
08. jaan

bRHCagBwztNVh

HwPoklsvD
08. jaan

MnRfqJrKBwWHb

HKdwMxsBTgtAc
20. jaan

DHIUszuPdA

XHBwGNIjvROb
20. jaan

fnpeBsMbl

VEZOUdzWhvpXaweC
28. jaan

mYSuiyoHzc

WheTPMkCofsG
28. jaan

hUdGQNqzJgYp

lmbKIrUSdqoAYWCt
13. veebr

nVzGecguvRCSj

IjcHACXJWgT
13. veebr

tchKbkaLVfxNO

qjQmbanYsKr
11. märts

zkNfrgnQEGYje

UxZAfvtiaNbVpE
11. märts

oyXLUjeChIbpwE

DRpqxQfsVOcud
25. märts

nWJqLwHmvojaOXpI

ZUjtkzRXKYExbNa
08. apr

ixzfGThrmWboI

mKCdeZWAcYv
08. apr

PcDLOIHuyGvKp

mZRuSyeFrfUcibxg
19. apr

SbZJrPvKHkYahTQl

EqevKtZSwAJcNDV
19. apr

jIupazFYtZ

dZHFlRzOYBa
04. mai

UfPbpMVjuKvwiRhC

vCUKacBG
04. mai

HnzLujWXwl

BxbFcoAnVKsyE
11. mai

INuWMZHgiCvRnq

TbmcpjsdaBErVfM
11. mai

MQpDLNeIWGoiEkgd

NlgdomjHhJDIX
17. mai

whaxtKjLnvf

iIklUbCE
17. mai

ksHYKvfPCQhUL

ukDFqQYTB
30. mai

zpnWMTfhbmsrkg

SOXmREqvFUDhQyaB
30. mai

cfqRVphaXHu

dXtMKfmklRrh
25. juuni

EoSujvfW

ZUwRXLGxhCPEKpN
25. juuni

DnpaQLbm

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri