15. juuli Tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustusest www
Tänases artiklis tuleb juttu sellest, kas ja kuidas peavad kinnisasja omanikud taluma nende kinnisasja maapinnal, maapõues või õhuruumis paiknevaid või ehitatavaid tehnovõrke ja- rajatisi.
1. Kõigepealt on oluline teada, mida üldse tähendab tehnovõrk või rajatis muuhulgas ka avalikes huvides ehitatud või ehitatav tehnovõrk või rajatis.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 kohaselt on tehnovõrkudeks või-rajatiseks kütte, veevarustus või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu, gaasikütte või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised.
Tehnovõrk või- rajatis on ehitatud avalikes huvides siis, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lg 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või- rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. või kui tegu on riikliku või kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitisega.
2. Seadusandlik baas.
Tehnovõrkude ja- rajatiste talumiskohustusega seonduvat reguleerivad AÕS § 158 ja § 158.1 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15.2
AÕS § 158 lg 1 tuleneb, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
AÕS § 158.1 sätestab, et Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
AÕSRS § 15.2 lg 1 ja 2 tulenevalt kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 158.1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
3. Millises olukorras siis üks või teine säte kohaldub?
AÕS § 158 kehtib juhul, kui hakatakse ehitama tehnovõrku või- rajatist erahuvides.
AÕS § 158.1 kehtib olukorras, kus hakatakse ehitama tehnovõrku või- rajatist avalikes huvides (st AÕS § 158.1 lg 1.1 sätestatud avalike teenuste osutamiseks samas sättes loetletud ettevõtjate poolt).
AÕSRS § 15.2 kohaldub aga juba olemasolevatele st kunagi varem ehitatud tehnovõrkudele või- rajatistele,
4. Milliseid tehnovõrke ja- rajatisi on kinnitu omanik kohustatud taluma automaatselt (seaduse alusel) ja milliseid mitte?
Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 2-15-17137 leidnud, et kehtiv seadusandlus ei näe ette seadusest tulenevat talumiskohustust selliste tehnovõrkude ja- rajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast 01.04.1999.
Seega siis kuni 01.04.1999 ehitatud tehnovõrkude ja- rajatiste puhul tuleneb talumiskohustus seadusest ja on seega üsnagi paratamatu.
Samas lahendis leidis Riigikohus, et AÕS §-dest 158 ja 158.1 ei tule iseenesest selle kinnisasja, kus tehnovõrk või- rajatis asub (või mida see läbib), omaniku kohustust seda tehnovõrku või rajatist taluda. Talumiskohustus tekib siis, kui selle kohta kantakse kinnistusraamatusse piiratud asjaõigus (servituut või isiklik kasutusõigus) või seatakse sundvaldus (viimane avalikes huvides rajatud tehnovõrgu või- rajatise puhul).
Piiratud asjaõigust saab seada kas kokkuleppel kinnisasja omanikuga, kus tehnovõrk või- rajatis asub või kuhu see kavatsetakse rajada või mida tehnovõrk või- rajatis läbib.
Piiratud asjaõiguse täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab piiratud asjaõiguse sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Piiratud asjaõiguse seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
Silmas tuleb pidada, et AÕS § 158.1 (avalikes huvides vajalik tehnovõrk või- rajatis) sellist nõuet ei sätesta. Nii tuleb avalikes huvides rajatavate tehnovõrkude või- rajatiste võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja nõuda sundvalduse seadmist.
5. Tehnovõrgu või- rajatise üleandmine.
Osundatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et tehnorajatis ei ole iseseisev asi ja seda ei saa iseseisvalt müüa. Kui kinnistusraamatus puudub kanne piiratud asjaõiguse või sundvalduse kohta, siis on tehnorajatis oluline osa sellest maatükist, kus ta asub. ja tehnorajatist saab müüa vaid koos kinnistuga. Kui tehnorajatise suhtes on seatud piiratud asjaõigus, siis saab tehnorajatist üle anda vaid koos piiratud asjaõigusega.
Kui Teil on asjaõigust puudutavaid probleeme või küsimusi, siis aitan Teid meeleldi.
Abi saamiseks palun ühendust võtta järgmistel kontaktidel:
telefon: +372 56860535
e-post: info@jur.ee
Meelis Jürma
jurist
jurist
Kommentaarid: 0