17. nov Paljud täitemenetluses olevad tsiviilnõuded on tegelikult aegunud www
Käesoleva aasta aprilli alguses aegus nende tsiviilnõuete täitmine, kus jõustunud kohtulahend või muu täitedokument on täitmisele esitatud enne 05.04.2011. Käesolevaks ajaks on aga aegunud tsiviilnõuete täitmine, kus täitedokument on esmakordselt tsiviilnõude täitmiseks täiturile esitatud 16.11.2011. Samas on see aegumine mõnevõrra omamoodi st see ei toimu tähtaja möödumisega automaatselt vaid eeldab võlgniku aktiivset tegevust, mis seisneb aegumise kohaldamise avalduse esitamises kas kohtutäiturile või kohtule. Seega antud juhul on aegumistähtaja möödumine vaid võlgnikule signaaliks, et ta võib hakata astuma samme aegunud täitemenetluses olevast tsiviilnõudest vabanemiseks. Täitemenetlus lõpetatakse aegumise tõttu aga kas kohtutäituri vastavasisulise otsusega või kohtulahendi jõustumisel.
Käesolevaga on antud mõningad näpunäited ja selgitatud mõningaid asjaolusid,
millistega aegumise avalduse esitamisel arvestama peaks.
1. Millised nõuded aeguvad?
Käesolevas artiklis käsitletakse tsiviilnõuete, mis on esitatud kohtutäituritele täitmiseks, aegumist. Nõude aegumine eeldab, et seadusest tulenev aegumistähtaeg on möödunud ja nõue on veel kas täielikult või osaliselt sundtäitmata. Aegumist kohaldatakse põhinõude jäägile menetluse lõpetamise ajal. Tsiviilnõuded on näiteks kohtulahendid tsiviilasjades, aga võivad olla ka muud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 sätestatud täitedokumendid, mis sisaldavad tsiviilnõuet.
2. Milline on kohtulahendiga tunnustatud või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg?
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud või muust täitedokumendist tuleneva tsiviilnõude aegumistähtajaks 10 aastat kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Aegumistähtaeg ei tohi saabuda enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nimetatud seadusemuudatus jõustus 05.04.2011.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud või muust täitedokumendist tuleneva tsiviilnõude aegumistähtajaks 10 aastat kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Aegumistähtaeg ei tohi saabuda enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nimetatud seadusemuudatus jõustus 05.04.2011.
kus täitedokument oli täitmisele esitatud enne 05.04.2011, kuid ei olnud möödunud vanast seadusest tulenevat 30 aastast aegumistähtaega (sellisel juhul oli võlgnikul õigus nõuda aegumise kohaldamist varem st 30 aasta möödumisel). Seega räägime tsiviilnõuetest, mis on esitatud täitmisele pärast 05.04.1991 ja enne 05.04.2011. Pärast 05.04.2011 on aegumistähtaega arvutada lihtsam see on 10 aastat kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest.
3. Mis veel mõjutab aegumistähtaja arvestust.
Esmalt ja sisuliselt alati mõjutab aegumistähtaja arvestust aegumise katkemine
TsÜS § 159 lg 1 toodud alustel. Nimetatud sätte kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
Seega tegelikult algab nö aegumise "ajaarvestus" mitte kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljastamisest vaid selle esmakordselt täitmisele andmisest ehk siis päevast, millal võlausaldaja esmakordselt pöördus kohtutäituri poole konkreetse täitedokumendi täitmiseks. Enamikel juhtudel võib see olla mõnevõrra, kuid vahel ka oluliselt hiljem, kui kohtulahendi jõustumine. Ilmselt mängib siin oma rolli asjaolu, et sissenõudja peab kohtutäituri poole pöörduma hiljemalt enne 10 aasta möödumist kohtulahendi jõustumisest.
Nii et kui kohtulahend on jõustunud näiteks 15.12.2009 ja esmakordselt täitmisele antud 20.04.2013, siis aeguks põhinõude täitmine mitte 05.04.2021 vaid 20.04.2023. Üldjuhul on sissenõudja esmakordse täitmisavalduse esitamise kuupäev tuvastatav kohtutäituri poolt saadetud täitmisteate järgi. Kui see pole säilinud, siis saab teavet kas asjaga tegelevalt kohtutäiturilt, tehes päringu eesti.ee keskkonnas või saates digiallkirjastatud avalduse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale.
Veel võib aegumistähtaja kulgemist mõjutada aegumise peatumine (katkemise ja
peatumise vahe on selles, et katkemise puhul hakkab aegumistähtaeg katkemise aluste ilmnemisel kulgema uuesti algusest ehk nullist peale. Samas peatumise puhul pikeneb aegumistähtaeg selle aja võrra, millal ilmnesid aegumise peatumise alused). Põhimõtteliselt kehtivad antud olukorras kõik seaduses sätestatud aegumise peatumise alused, kuid suurema tõenäosusega võib täitmise aegumist puudutada neist kaks:
a) sissenõudja on täitemenetluse ajal esitanud hagi või avalduse võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta- aegumine peatub kohtumenetluse ajaks;
b) kui sissenõudja ja võlgnik on sõlminud täitemenetluse raames maksegraafiku- aegumine peatub maksegraafiku kehtivuse ajaks.
4. Milliste kulutustega tuleb arvestada?
Kui pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, siis seaduse kohaselt on kohtutäituri tasu täitmise aegumise avalduse alusel 15 eur ühe täitetoimiku kohta, millele lisandub käibemaks st siis kokku 18 eur. See summa tuleb enne aegumise avalduse esitamist tasuda kohtutäituri ametikontole (mis on leitav kas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koduleheküljelt või mõnelt kohtutäituri poolt võlgnikule saadetud dokumendist). Selgitusse oleks mõistlik panna, et tegu on täitmise aegumise avalduse läbivaatamise tasuga ja täitetoimiku number. Kui seda tasu tasutud ei ole, siis on kohtutäituril õigus jätta avaldus tähelepanuta (kuigi nad siiski on üsna tihti võlgnikke ka teavitanud tasumata jätmisest ning määranud täiendava tähtaja tasumiseks).
Kui pöörduda kohtutäiturit vahele jättes otse kohtu poole, siis on vaja tasuda
enne avalduse kohtule esitamist riigilõiv 30 eur.
NB!!! kui olete kohtutäiturile juba tasunud 18 eur, kuid kohtutäitur ei ole teinud
võlgnikule meelepärast otsust ning võlgnik pöördub kohtu poole, siis ei ole vaja enam riigilõivu tasuda.
Kuivõrd mõningatel juhtudel on kiskunud aegumisavalduste menetlemine üsnagi tulisteks kohtuvaidlusteks ja kuna õiguslikult korrektse avalduse koostamine pole just kõigile jõukohane, siis võib kõne alla tulla ka kokkuleppehindadega õigusteadmistega isiku kaasamine.
5. Kas see on kõik, mida tuleb tasuda, et täitemenetlus lõpetataks?
Paraku ei ole. Iga täiteasja puhul esitatakse lisaks kohtulahendist või muust täitedokumendist tulevale nõudele veel ka kohtutäituri tasude nõue. Kui kohtutäitur teeb võlgnikule positiivse lahendi, siis lõpetab ta koheselt täitemenetluse vaid osaliselt st täitedokumendist tuleneva põhinõude osas. Kohtutäituri tasu osas teeb kohtutäitur seadusest tulenevad ümberarvutused ja esitab võlgnikule uue kohtutäituri tasu otsuse. Kui sellest otsusest tulenev kohtutäituri tasu on täielikult tasutud, siis lõpetab kohtutäitur oma otsusega ka selle konkreetse toimiku menetlemise. Kui aga täituritasu ei maksta, siis jätkab kohtutäitur selles osas täitemenetlust tavapärasel viisil.
6. Kui suur võib olla kohtutäituri tasu juhul, kui põhinõudele on kohaldatud aegumist?
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41.2 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41.2 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.
Selgituseks nii palju, üldjuhul on siiani kuni pool tähendanudki täpselt poolt. Ja
kui täitemenetluse algatamise tasu on õnnestunud varasemas menetluses kinni pidada, siis muidugi nii on ja ka jääb.
7. Mida vähemalt peab sisaldama avaldus kohtutäiturile?
Kohtutäiturile esitatav avaldus peaks vähemalt sisaldama järgmisi andmeid:
Kohtutäiturile esitatav avaldus peaks vähemalt sisaldama järgmisi andmeid:
1. kohtutäituri (kellele avaldus esitatakse) nimi;
2. täiteasja number milles põhinõude aegumist taotletakse;
3. avalduse esitaja ees ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti või sideaadress, kuhu kohtutäituri vastust oodatakse;
4. sissenõudja nimi ja isiku või registrikood;
5. vabas vormis taotlus lõpetada täitemenetlus põhinõude osas seoses aegumisega;
6. avalduse esitamise kuupäev ja avaldaja allkiri või digiallkiri;
7. avaldusele lisada maksekorralduse avalduse läbivaatamise tasu tasumise kohta.
8. Mis hakkab toimuma pärast avalduse esitamist kohtutäiturile?
Kui avaldus on laekunud kohtutäituri büroosse, siis alustab kohtutäitur avalduse läbivaatamist. Kohtutäitur peab kindlaks tegema, kas esinevad üldse aegumise kohaldamise eeldused st kas on saabunud aegumistähtaeg (enne 05.04.2011 algatatud täitemenetluste puhul 05.04.2021 ja hiljem algatatud täitemenetluste puhul 10 aastat alates täitedokumendi esmakordselt täitmisele esitamisest). Samuti peab kohtutäitur veenduma, et on tasutud avalduse läbivaatamise tasu.
Kuivõrd kohtutäitur ei saa tsiviilnõuete puhul aegumist kohaldada ise vaid see eeldab ka sissenõudja nõusolekut, siis järgmiseks esitab kohtutäitur avalduse tutvumiseks ja seisukohavõtuks sissenõudjale.
Järgnevalt sissenõudja kas nõustub või ei nõustu aegumise kohaldamisega. Kuna
ei ole kusagilt lugenud, et sissenõudja peaks oma keeldumist millegagi põhjendama, siis enamus äraütlemisi ongi stiilis "ma ei nõustu seepärast, et ma ei nõustu".
Juhul kui sissenõudja nõustub aegumise kohaldamisega, siis teeb kohtutäitur menetluse osalise lõpetamise otsuse (täitedokumendist tuleneva nõude osas) ja määrab otsusega kindlaks tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu suuruse.
Kui sissenõudja ei nõustu aegumise kohaldamisega, siis teatab kohtutäitur menetluse jätkamisest.
9. Kui kaua kestab kohtutäituri juures aegumise avalduse läbivaatamine
Üldjuhul peab kohtutäitur avaldused läbi vaatama 30 päeva jooksul. Kuna oodati suuremat huvi võlgadest vabanemiseks (mida paraku oodatud mahus ei ole toimunud), siis erandina on 2021 aastal antud kohtutäituritele aegumise avalduste menetlemiseks 60 päeva, millele lisandub otsustamiseks 15 päeva.
Üldjuhul peab kohtutäitur avaldused läbi vaatama 30 päeva jooksul. Kuna oodati suuremat huvi võlgadest vabanemiseks (mida paraku oodatud mahus ei ole toimunud), siis erandina on 2021 aastal antud kohtutäituritele aegumise avalduste menetlemiseks 60 päeva, millele lisandub otsustamiseks 15 päeva.
10. Kas kohtutäitur võib saada aegumise avalduse läbivaatamise ajal arestimisaktide alusel jätkuvalt raha.
Võib küll, kuid need summad ei kuulu kohtutäituri juures toimuva menetluse ajal ja ka 15 päeva jooksul pärast seda sissenõudjale väljamaksmisele. Kui kohtutäitur teeb põhinõude aegumise otsuse, siis on laekunud summasid võimalik arvestada näiteks kohtutäituri tasu nõude katteks kui sellest veel midagi üle jääb, siis võlgnikule tagastada.
Võib küll, kuid need summad ei kuulu kohtutäituri juures toimuva menetluse ajal ja ka 15 päeva jooksul pärast seda sissenõudjale väljamaksmisele. Kui kohtutäitur teeb põhinõude aegumise otsuse, siis on laekunud summasid võimalik arvestada näiteks kohtutäituri tasu nõude katteks kui sellest veel midagi üle jääb, siis võlgnikule tagastada.
Oluline mida on vaja teada on see, et nii kohtutäituri, kui ka kohtumenetluse ajal
üldjuhul täitemenetlus jätkub ja see lõppeb alles kohtutäituri otsusega või jõustunud kohtulahendiga, mis on kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
Mis puutub keeldu menetluse ajal kogunenud rahalisi vahendeid sissenõudjale edasi kanda ka 15 päeva jooksul pärast kohtutäituri menetluse lõppu, siis siin on ilmselt silmas peetud seda, et pärast kohtutäituri menetluse lõppu on teda mitte rahuldava tulemuse saanud võlgnikul võimalus pöörduda kohtu poole ning
taotleda kohtult muuhulgas ka esialgset õiguskaitset nt täitemenetluse peatamise näol kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd esialgse õiguskaitse osas otsustab kohus kiiresti, siis on selles osas kohtutäituril juba 15 päevaga olemas teave, kas esialgset õiguskaitset on antud või mitte. Viimasel juhul jätkub täitemenetlus 15 päeva möödumise tavalisel viisil ja kohtutäituril puuduv alus menetluse ajal kogunenud rahaliste vahendite edasiseks kinnipidamiseks.
Oluline on ka see, et kohtul on õigus ja mitte kohustus kohaldada esialgset
õiguskaitset. Siin on muuhulgas oluline ka see, milliseid tagajärgi võib jätkuv täitmine võlgnikule kaasa tuua. Nii on näiteks minu praktikas probleemideta antud esialgne õiguskaitse täitemenetluse peatamise näol võlgnikule, kelle kinnistut, millel võlgnik perega elab ei müünud kohtutäitur 10 aasta jooksul, kuid äkki paar kuud enne nõude aegumist pani kinnistu müüki. Kohus leidis siin, et juhul kui kohus jätkuvas menetluses võlgniku avalduse rahuldab, siis on võlgnikule kinnistu müügiga tekitatud raske tagajärg kodu kaotuse näol. Kui aga võlgniku avaldust kohtu poolt ei rahuldata, siis on kohtutäituril võimalik edasi müügiga tegeleda, kui täitemenetlus jätkub.
Samas aga on märkimisväärne tõenäosus esialgset õiguskaitset mitte saada, kui
ainsad argumendid on see, et võlgniku suhtes toimub täitemenetlus ja see on aegunud.
Seega enne esialgse õiguskaitse taotlemist on mõistlik läbi analüüsida, kas seda
on üldse mõistlik taotleda. Üldjuhul eeldab esialgse õiguskaitse avalduse koostamine pigem õigusteadmistega isiku abi ning selle esitamine eeldab 50 eur riigilõivu tasumist. Seega tuleks enne mõelda, kas neid kulutusi on mõistlik teha ning kas antud olukorras võiks esialgse õiguskaitse saamine olla tõenäolisem, kui selle mittesaamine või mitte.
11. Kohtumenetlus
Kohtule esitatud avaldus peab sisaldama vähemalt alljärgnevat:
1. Kohtu nimi, kellele avaldus esitatakse (avaldus esitatakse sellele maakohtule ja kohtumajale, millise tegevuspiirkonnas tegutseb kohtutäitur, kes menetleb täiteasja, mille suhtes soovitakse aegumist kohaldada);
2. avalduse esitamise kuupäev;
3. avaldaja (võlgniku) isikuandmed (ees- ja perekonnanimi või ärinimi ja isiku või registrikood);
4. avaldaja elukoht, e-posti aadress, sidevahendi nt;
5. esindaja olemasolul vajalikud andmed esindaja kohta (professionaalne esindaja teab neid isegi);
6. andmed sissenõudja kohta (ees ja perekonnanimi või ärinimi, isiku või registrikood, aadress, sidevahendi nr ja e-posti aadress)
7. andmed täitemenetluse kohta, mida soovitakse lõpetada seoses aegumisega: kohtutäituri nimi, kes seda täiteasja menetleb, täiteasja number, täitedokumendi nimi ja kuupäev (nt Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-09-2123 kuupäev 21.05.2009) ja täitedokumendi esmakordselt täitmisele esitamise kuupäev)
8. kas avaldaja on enne kohtusse pöördumist pöördunud samas täiteasjas aegumise kohaldamiseks kohtutäituri poole (oluline muuhulgas selleks, kas on vaja maksta riigilõivu ei. Kui on makstud eelnevalt kohtutäituri tasu, siis riigilõivu ei pea maksma). Lisada tuleb ka selgitus, miks kohtutäitur aegumist ei kohaldanud (üldjuhul sissenõudja mittenõustumine aegumise kohaldamisega).
9. avaldaja selgelt väljendatud taotlus ja põhjendused, miks avaldaja leiab, et aegumist tuleks kohaldada (soovitavalt nii faktiliste asjaolude kirjelduse, kui õiguslike põhjenduste ja menetluslike taotlustega.
10. olemasolul muu oluline info, mida avaldaja peab vajalikuks kohtule selgitada
11. avalduse lisad (nt täitedokument, täitmisteade, kohtutäituri teade menetluse jätkamise (aegumise avalduse mitterahuldamise) kohta, esindaja olemasolul volikiri ja diplom jne. Kui on vajalik riigilõivu tasumine, siis maksekorraldus selle tasumise kohta
12. allkiri või digiallkiri
Kohtule mingit otsest tähtaega, mille jooksul ta avalduse menetletud peab saama, ette kirjutatud ei ole.
Nagu varemalt märgitud, siis saab kohtule esitada soovi korral ka avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Selle avalduse peab kohus läbi vaatama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast esialgse õiguskaitse saamiseks esitatud avalduse kohtusse saabumist. Seda, et kohus ei pea vaid võib kohaldada esialgset õiguskaitset ning et seda alati ei saa, samuti kulutustest selle avalduse esitamisega seoses olen kirjutanud ülevalpool.
Kohus teeb lahendi, millega kohaldab aegumist või jätab selle kohaldamata. kohtulahendit on võimalik nii võlgniku kui ka sissenõudja poolt edasi kaevata (kuni Riigikohtuni). Kohtulahend omab õiguslikku tähendust, kui ta on jõustunud. Kui jõustub kohtulahend, millega kohaldatakse aegumist, siis on kohtutäituril võimalik selle alusel lõpetada täitemenetlus põhinõude aegumise tõttu.
Seega on praegu aeg oma vanad võlgnevused üle vaadata ja kui on võimalik neid
kohtutäituri või kohtu kaudu aegunuks tunnistada, siis ka seda teha. Kui see teema kõnetab Teid, kuid tekkinud on küsimusi või tundub asjaajamine keerukas, siis võite julgelt ühendust võtta meie bürooga e-posti aadressil info@jur.ee või telefonil 56860535. Täitemenetlusealastes küsimustes aitab Teid ettevõtte juhatuse liige ja peajurist Meelis Jürma, kes on õigusmaastikul tegutsenud 32 aastat. Neist viimased 5 aastat süvendatult muuhulgas täitemenetluse probleemidega.
Kommentaarid: 2
YdRwLnoluDjCptTx
29. nov
LsueZfGBAIn
YlHrKhDCNtcuP
29. nov
lgeNXwFduUOxy