26. nov Maksegraafiku sõlmimine inkassoettevõttega. Kummale poolele kasulik? Veel pisut sellest, mida inkassoettevõtted ei räägi www

Minu poole on aastate jooksul pöördunud mitmed kliendid, kes on sõlminud inkassoettevõtetega maksegraafikuid  aegunud nõuete kohta, Teatud olukordades  saab juba aegunud nõude kohta võlatunnistuse andmist ja maksegraafiku sõlmimist käsitleda loobumisena aegumise vastuväitest.

1. Aegumise katkemisest ja aegumise vastuväitest loobumisest

Juhul kui nõue on inkassoettevõtte menetluses ja selle kohta ei ole tehtud jõustunud kohtulahendit (nn kohtuväline menetlus), siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 ja 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Tunnustamine võib seisneda kas võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos, millega võlgnik kohustust tunnustab (nt võlatunnistuse andmine, maksegraafiku sõlmimine, kirjavahetus võlausaldaja või inkassoettevõttega).

Oluline on teada, et katkeda (ja seetõttu algusest uuesti kulgema hakata) saab aegumistähtaeg mis ei olnud võla tunnustamise ajaks möödunud. Võla tunnustamise ajaks juba aegunud kohustuse puhul ei kõrvalda kohustuse tunnustamine toimunud aegumist. Seega ei saa pärast aegumistähtaja möödumist võla tunnustamine nt võlatunnistuse andmisega katkestada juba möödunud aegumistähtaega TsÜS § 158 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahendid 3-2-1-122-02 p 11 ja 3-2-1-146-13 p 24). 

Juba möödunud aegumistähtaeg ei saa küll enam katkeda, kuid Riigikohus on lahendi 3-2-1-146-13 p 24 leidnud, et teatavatel tingimustel on võimalik võlgniku poolset sellise kohustuse tunnustamist näiteks võlakirja andmisega käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena või kokkuleppena aegumistähtaja pikendamise kohta (kuni 10 aastani TsÜS § 145 lg 2).

Osundatud lahendis leidis Riigikohus, et juba aegunud nõude tunnustamist saab
aegumise vastuväitele tuginemisest loobumisena käsitleda juhul, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik on loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. 

Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-103-16 p 24 leidnud ka, et  selleks, et saaks eeldada loobumist vastuväidetest, mida võlgnik teadis või pidi teadma, peab hageja tõendama, et kostja võlatunnistuse andmise ajal vastuväitest teadis või pidi teadma (vt VÕS § 15 lg 4). Kui hageja ei tõenda võlgniku vastuväitest teadmist või teadma pidamist, siis ei saa vastuväitest loobumist ka eeldada. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, siis on kostjal kohustus tõendada poolte kokkulepe, et kostja ei loobunud vaidlusalusest vastuväitest.

Selle punkti kokkuvõtteks võib seega öelda, et enne ükskõik millise võlatunnistuse andmist (tihtipeale on kas deklaratiivne või konstitutiivne võlatunnistus koos maksegraafikuga ühes dokumendis) ja maksegraafiku sõlmimist tuleb eelnevalt hoolikalt kontrollida, kas nõude aegumistähtaeg on juba möödunud või mitte. Vastupidiselt käitudes on oht, et  võlgnik paneb ennast vähemalt  ebamõistlikult keerukasse olukorda. Võimatu aga ei ole ka olukord, kus võlgnik on sunnitud oma rumaluse tõttu aegunud võla tasuma.

2. Võlatunnistus kui maksekokkuleppe osa

Kui nõue, mille kohta soovitakse sõlmida maksekokkulepe ei ole aegunud, siis tuleb meeles pidada, et maksekokkulepe sisaldab üldjuhul ka võlatunnistust. Võlatunnistusi on kahte liiki. 

a) deklaratiivne võlatunnistus

Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut iseseisvat kohustust vaid kinnitatakse olemasolevat kohustust eesmärgiga lihtsustada selle maksmapandavust ja välistada võlgniku vastuväiteid. Deklaratiivne võlatunnistus on sõltuvuses selle aluseks oleva tehingu ja selle kehtivusega.

b) konstitutiivne võlatunnistus

Konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mille kehtivus ei sõltu nn alustehingu kehtetusest. 

Sellega luuakse kõrvuti tunnustatud kohustusega iseseisev kohustus

Poolte tahe on luua uus iseseisev kohustus ja see peab võlatunnistusest selgelt nähtuma

Konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei saa selle suhtes esitada vastuväiteid, mis tulenevad alustehingust. Muuhulgas ei saa tugineda ka alustehingu tühisusele.

Seega kui on kehtivalt sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, siis ei huvita hiljem enam eriti kedagi näiteks see, mis oli kirjas algses lepingus ja et see leping võib olla tühine. Konstitutiivset võlatunnistust saab üldjuhul vaidlustada ainult sellest võlatunnistusest endast tulenevate vastuväidetega.

Seega tuleks just konstitutiivsete võlatunnistuste sõlmimist võimalusel vältida.

Nagu ikka võib probleemi olemasolul kontakteeruda meie bürooga telefonil 56860535 või e-posti aadressil info@jur.ee. Samuti saab meiega kontakteeruda facebooki vahendusel.

Aitame meelsasti seoses kõigega, mis mahub mõiste "eraõigus" raamidesse.


MA Meelis Jürma, jurist




Kommentaarid: 7

OkjIbnAlCmy
29. nov

MIZlaGNEh

QBjHAxkZFCntlO
29. nov

OZoWQrqIuM

wspTcIkgiuAFGV
18. dets

tmSHpIBA

mUPOGXLNE
18. dets

BtzqkMiKnRjc

WNPvfOwQF
08. jaan

WXMnektbLl

dLFerlxJyDs
08. jaan

PJEZaSvqowmtpsz

ZiFDyPOu
20. jaan

FqPrSdBTtz

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri