15. dets Elatise reformist ehk kuidas arvutatakse miinimumelatist alates 2022 aastast www

Juba mitmeid aastaid on Riigikohtu praktikas juhtud tähelepanu sellele, et senini

kehtinud miinimumelatis ei täida tihtipeale oma eesmärki. Käesoleval ajal on elatise minimaalseks suuruseks ühe lapse kohta pool töötasu alammäärast, mis oli paljude elatise maksmiseks kohustatud isikute jaoks üle jõu käiv. Järjest tihemini esinesid olukorrad, kus kohtud olid sunnitud kohaldama erandeid, et välja mõista elatise alammäärast väiksema elatise. Olukord muutus selliseks, kus erand muutus reegliks ning seadusjärgne miinimumelatis mõisteti välja vähestelt. Selge on see, et kui erand muutub reegliks, siis reegel ei tööta ja seda tuleb muuta. 8. detsembril kehtestaski parlament miinimumelatise arvutamise uue korra, mis on plaanitud jõustuma 2022 aasta 1. jaanuaril. Uus miinimumelatis on lahti seotud palga alammäärast ja selle arvutamisel võetakse arvesse mitmeid asjaolusid, millele Riigikohus on ka mitmetes elatist puudutavas lahendis tähelepanu juhtinud nagu näiteks peretoetused, lapse viibimine elatise tasumiseks kohustatud vanema juures, mastaabisääst jne. Kõigest sellest pikemalt alljärgnevas artiklis.

1. Elatise arvutamise aluseks on nn elatise baassumma, millele tehakse
seaduses sätestatud juurdearvutusi ja mahaarvutusi.

Baassumma suurus ühe lapse kohta on 200 eur kuus
(võrdluseks: praegune vana korra järgi arvutatav miinimumelatis on 292 eur kuus ja see oleks 2022 aastal tõusnud 327 eurole).

Baassumma on olnud seaduseelnõu menetluse erinevates staadiumides erinev alguses oli kõne all summa 181 eur, mis käesoleva aasta aprilliks oli jõudnud 193 euroni ja nüüd parlamendis vastuvõetuna 200 euroni. Tõenäoliselt on probleem selles, et nn elatise reformi aluseks olnud teaduslik uuring on tehtud juba mõnda aega tagasi ja selle aja jooksul ei ole elu mitte odavamaks läinud.

Baassumma on muutuv suurus st see ei ole igavesti või pikaajaliselt 200 eur. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on tõenäoline, et praegu parlamendis vastu võetud 200 eur baassumma võib tulevase indekseerimise tagajärjel mõnevõrra suureneda. Esimene indekseerimine 2021 aasta tarbijahinnaindeksiga peaks seega toimuma 01.04.2022

2. Mis lisandub baassummale?

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

2020 aastal oli keskmine brutokuupalk 1448 eur ja 3 % sellest on 43,44 eur. Seega on lisanduva summa suurus seaduse planeeritava jõustumise ajal 43,44 eur.

Ka see lisanduv summa on muutuv suurus, mida seadusega sätestatud korras
ümber arvutatakse. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 4 teise lause kohaselt lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Esimene indekseerimine vastavalt 2021 aasta keskmisele brutopalgale peaks seega toimuma 01. aprillil 2022.

3. Mille võrra võib nii kujunenud 243,44 eur suurune elatis väheneda?

3.1. Vähendamine lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt.

01.01.2022 jõustuma planeeritud PKS § 101 lg 5 kohaselt  Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kui nimetatud toetused laekuvad lapsega koos elavale vanemale (nagu see enamasti on), siis tuleb miinimumelatist vähendada poole ulatuses ühisele lapsele (või ühistele lastele) makstavatest toetustest. Käesoleval ajal on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eur kuus ja kolmanda ning iga järgneva lapse kohta 100 eur kuus. Lasterikka pere toetuse suurus on kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eur ja seitset või enamat last kasvatavale perele 400 eur. 

3.2. Vähenemine seoses kohustatud vanema juures viibimisega.

PKS § 101 lg 6 tulenevalt 
kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Üldjuhul eeldatakse, et kui laps viibib mingi aja kohustatud vanema juures, siis selle aja on laps ka kohustatud vanema ülalpidamisel. Samuti eeldatakse, et üldjuhul panustavad ka lahuselavad vanemad lapse ülevalpidamisse võrdselt. Seega juhul, kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt st 15 päeva ühe ja 15 päeva teise vanema juures keskmiselt kuus, siis on võimalik ka olukord, kus kohustatud vanem on oma kohustuse lapse ees täitnud ning elatise väljamõistmiseks puudub alus.

Lapse viibimiskoha kindlaksmääramine on üldjuhul mõlema vanema õigus (eeldusel, et eraldi elavalt vanemalt ei ole kohus selles osas hooldusõigust ära võtnud) ja kõige mõistlikum on lapse viibimiskoht ja eraldi elava vanema lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata vanemate kokkuleppel. Kui see ei õnnestu, siis on eraldi elaval vanemal õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda kohtult lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist.

Et arvutada välja summa, kui palju lapse viibimine kohustatud vanema juures elatise summat vähendab, selleks tuleks toimida järgnevalt (arvutuse juures on kasutatud justiitsministeeriumi kodulehel asuva elatise kalkulaatori selgitusi):.:

Näite puhul viibib laps kohustatud vanema juures aastas keskmiselt 8 päeva kuus.

8 päeva on X %
15 päeva on 100 %
8 X 100 :15 = 53,33%
Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 53,33 % ning
seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra ning on 213,44 eur asemel (baassumma 200 eur + 3% keskmisest brutopalgast 43,44 eur - pool lapsetoetusest so 30 eur) 99,61 eur

Oluline on siiski rõhutada, et ümberarvestused seoses lapse kohustatud vanema juures viibimisega tehakse vaid eeldusel, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus. Kui see aeg on 6 päeva või vähem, siis elatise summa sellel alusel ei muutu.

3.3. Vähenemine mastaabisäästu ehk mitme lapse kasvatamisel tekkiva kokkuhoiu arvelt.

Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele (kahele või enamale) lapsele vähendatakse järgmiste laste puhul elatise summat 15 % esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem, kui kolm aastat.

Seega siis juhul, kui peres kasvab näiteks kolm last ning esimese ja teise lapse vanusevahe on 2 aastat ning teise ja kolmanda lapse vanusevahe 4 aastat, siis mastaabisäästu arvestatakse teise lapse puhul, kuid kolmanda lapse puhul ei arvestata.

Kui võtta aluseks punktis 3.2. toodud näide ning lugeda sealne ainus laps esimeseks lapseks ning lihtsuse mõttes ümardada 99,61 eur elatise 100-le eurole, siis kõigi muude andmete samaks jäädes ja eeldusel, et need kehtivad ka teiste laste kohta (kõik lapsed viibivad kohustatud vanema juures keskmiselt 8 päeva kuus k oleks esimese lapse elatise suurus 100 eur, teise lapse elatis mastaabisäästu arvelt 85 eur ja kolmanda lapse elatis jällegi 100 eur.

4. Ülalpidamiskohustuse vähendamine ja suurendamine.

4.1. Üldist

Üldjuhul lähtutakse sellest, et elatis ühe lapse kohta ei tohi olla väiksem, kui summa, mis kujuneb ülevalpool selgitatud viisil. Samas aga sätestab seadus uues redaktsioonis ka olukorrad, mille ilmnemisel võib ülalpidamiskohustust kas vähendada või suurendada.

4.2. Ülalpidamiskohustuse vähendamine

Eeltoodud alustel arvutatud elatisest väiksema elatise võib kohus välja mõista vaid mõjuvatel põhjustel. Mõjuvaks põhjuseks võib seadusest tulenevalt muuhulgas olla kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus kohustatud vanemal on teine laps (või teised lapsed) kes elatise väljamõistmisel seadusega sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Eelnimetatu on avatud näidisloetelu, mis tähendab, et kohus võib vajaduse korral oma praktikaga seda loetelu täiendada ka muude põhjustega, mida ta mõjuvaks peab. 

4.3. Ülalpidamiskohustuse suurendamine

Kohus võib eeltoodud alustel arvutatud elatisest suurema elatise välja mõista, kui nn miinimumelatis ei ole piisav selleks, et katta ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ning sellega ei ole võimalik säilitada elatise saaja tavalist elulaadi. 

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Samuti võib kohus elatist suurendada lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 

Näide: kui üks vanematest panustab lapse kasvatamisse rohkem aega, kui teine,
siis võib tema rahaline panus olla väiksem. See vanem aga, kes on vähem aega panustanud kompenseerib selle suurema rahalise panusega.

Põhjust nõuda miinimumelatisest suuremat elatist võib olla ka näiteks juhul, kui last peamiselt kasvatav vanem kaotab osaliselt või täielikult töövõime ning teise vanema sissetulek võimaldab tasuda elatist suuremal määral.

5. Mis saab varasemate kohtulahenditega väljamõistetud elatisest?

Seadust täiendati § 217.2 
Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

Seega siis varasemate kohtulahendite puhul külmutatakse elatise summa alates järgmise aasta algusest summa 292 eur kuus juures. 

NB!!! oluline on teada, et see külmutamine kehtib vaid nende kohtulahendite puhul, kus elatis on välja mõistetud senise elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus st mitte konkreetse summana (nt 300 eur) kuus.

Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu külmutatud 292 eur suuruse elatisega, siis on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Kohtulahenditena on lisaks kohtuotsustele käsitletavad ka kompromissi kinnitavad kohtumäärused.

Meie õigusbüroo osutab õigusabiteenust muuhulgas elatist puudutavate probleemide (aga ka muude perekonnaõiguslike probleemide) lahendamisel.

Kui Teil on perekonnaõiguslik probleem, siis võtke meiega ühendust järgmistel kontaktidel:

e-post: info@jur.ee

telefon: + 372 56860535

Küsimuse võib esitada ka kodulehekülje www.jur.ee kaudu

Juristi vastuvõtt (kohtumisega õigusnõustamine) büroo töötoas asukohaga Harju 6-509 Tallinnas varem telefoni või e-posti teel kokkulepitud ajal.

Järgmise aasta algusest avame ka ettevõtte facebooki konto

MA Meelis Jürma, jurist

Kommentaarid: 8

QiyelGjCIq
18. dets

FleCEsaySKtwoJ

kQHygmERUWGIweB
18. dets

PKEoMuWhD

STJgvfzj
28. dets

bClNRpSdLtmchDng

JIpUdMEDKtrSW
28. dets

SCuFyfjcn

VcpZIigQxsyY
08. jaan

ASHGUyThYVDR

ZNcoVlKST
08. jaan

AciyWCleI

fNzwuPLR
20. jaan

PAtdoFSXwvKOeGCz

zfiFRapLZBqUg
20. jaan

KFybDIUzkLZSeGwl

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri